Valija õigus saada valimisreklaami

Tänastel presidendi kärajatel arutati viimases, erakondade esimeeste vestlusringis ka seda, mis mõju on avaldanud praegused piirangud valimisreklaamile ehk siis välireklaami keeld aktiivse valimisagitatsiooni perioodil. Kõlasid muidugi juba tuttavad argumendid, et ühe reklaamiliigi keelamine on ebaaus teiste suhtes, toob kaasa lihtsalt suurema reklaamimahu teistes kanalites või siis reklaamiperioodi pikenemise. Sellest olen kirjutanud ka siinsamas blogis kuu aega tagasi.

Muu hulgas tõi Edgar Savisaar näiteks USA, kus erakondadel on võimalus saada põhjalikku infot valijate kohta, sh seda, kes käis hääletamas ja kelle poolt hääletas, et siis (nagu Savisaar ütles) põhjalikult töötada just nende valijatega, kellega seda kõige rohkem vaja teha on.

Mis mind selle teemakäsitluse juures kõige rohkem hämmastab, on see, et erakonnad ei tõsta seejuures üldse küsimust valijate soovist reklaami järele. Täitsa nõus, et reklaamid võivad sisaldada valijate jaoks olulist infot, aga nagu ka teiste otsuste puhul, nii peaks ka selle teema puhul erakondade tahte kõrval (mille puhul ju ka ei maksa pimesi eeldada, et see on samal ajal ka kõigi või isegi enamuse selle erakonna liikmete tahe) uurima ja arvestama ka nende tahet, kellele need tegevused suunatud on. Muidu on erakonnad kui timurlased, kes aitavad vanainimese üle tee ka siis, kui viimane ise jätkaks hea meelega samas teeservas kõndimist.