Nimelt seisab selles tavas:
[---] 2. E-hääletamisele kihutamine selleks arvutit pakkudes või muul moel valijat mõjutades ei ole lubatud, muu hulgas ei tohi korraldada kollektiivseid e-hääletamise üritusi (e-hääletamise kontorite või teeninduslettide avamine jms), kuivõrd seda laadi tegevust võib käsitleda valimisvabaduse rikkumisena.Küsisin täna e-hääletamise projektijuhilt Tarvi Martensilt, mis riske võib kaasa tuua oma ID-kaardi ja paroolidega suvalisse arvutisse (näiteks valimistelki) minemine. Tema vastus:
3. E-hääletamisel tuleb järgida põhiseaduslikku nõuet, mille kohaselt valija peab saama hääletada vabalt, kartmata halvakspanu või ootamata heakskiitu. Selle nõude täitmiseks hääletatakse ka Interneti teel teiste pilkude eest varjatult.
[---] 5. Arvuti turvalisusega seotud riskide vältimiseks tuleb e-hääletamisel kasutada arvutit, mis kuulub hääletajale isiklikult või siis usaldusväärsele administraatorile.
Võõras arvutis võib pesitseda näiteks:Muidugi, oluline on lisada, et tegu on teoreetiliste ohtudega, mis mõistagi ei pruugi tegelikkuses realiseeruda. Aga ma mõtlen, et täpselt nii, nagu ma ei lähe oma internetipanka suvalisest arvutist, ei ole seda mõistlik teha ka e-hääletuse puhul.
a) klaviatuurisalvestaja, mis su PIN-id meelde jätab;
b) paha ID-kaardi draiver, mis sama teeb;
c) häkitud valimisrakendus, mis hääletab ühtmoodi valija tahtest sõltumata või siis salvestab valiku.
Kui a ja b on üldised ID-kaardi (ja a puhul ka paroolide) kasutamise ohud, siis c on valimis-spetsiifiline. Muidugi teeme kõik, et c-d ei juhtuks, sh avaldasime valijarakenduse alles täna 9:00, seega aeg häkkimiseks ja tulemuse levitamiseks on vähene jne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar