Kuidas ise oma valimisvabadust kaitsta?

Hea valimistava tegeleb juhtumitega, kus ei ole rikutud seadust, vaid eetikanorme. Ometi võib valimiste käigus ette tulla ka seaduserikkumisi. Käisime eile kolleegidega ühingust Korruptsioonivaba Eesti Siseministeeriumis, kus rääkisime nendest teemadest minister Marko Pomerantsi ja ministeeriumi sisejulgeoleku nõuniku Anne Schmidtiga.

Anne Schmidt andis valijatele järgmised soovitused oma õiguste kaitseks:

Seadusandja näeb ette muu hulgas vastutuse järgmiste valimisvabaduste rikkumiste juhtumitel:

Karistusseadustiku § 162 (valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine) kohaselt kui:

• teie suhtes kasutati vägivalda (löömine, peksmine, valu tekitamine, väärkohtlemine)
  
• keegi pettis teid (viis eksitusse)
  
• keegi ähvardas (hirmutamine vägivallaga või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega) teid
  
• keegi kasutas teie teenistuslikku, majanduslikku (nt tööandja) või muud sõltuvust endast (nt tingimuse kehtestamine – toimetada valija hääletama, kui ta teeb seda teatud erakonna poolt) ning sellega takistatakse teie õigust vabalt valida või olla valitud,
  

Karistusseadustiku §164 (hääle ostmine) kohaselt kui:

• keegi annab, pakub või lubab teile raha, toitu, tööd, korteri, peavarju, jooki ehk mida iganes rahaliselt hinnatavat (seaduse keeles ainelist hüvitist), ja tal on sealjuures eesmärgiks ja tingimuseks, et te ei osaleks valimistel või annaksite hääle tema poolt nimetatud või reklaamitud isikule.
  

Need tegevused on kuriteod, mis on suunatud teie valimisvabaduse vastu ja selliste rikkumiste eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

Kuidas käituda, kui sellised rikkumised toimuvad ning kuidas rikkumist ennetada ja avastada?

Kaitske oma valimisõigusi aktiivselt ise:

• Enne valimisi kontrollige rahvastikuregistris oma elukoha andmeid. Eriti oluline on teha seda nendel, kes on enamasti otsustanud valimistel mitte osaleda. Kui avastate, et teie vaba tahte vastaselt on teie elukoha aadress muutunud, pöörduge koheselt kirjalikult Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna poole, vajadusel ka politseisse.
• Kui te olete otsustanud valimistel mitte osaleda, siis võiksite pärast valimisi huvi tunda, kas teie otsust on austatud (kontrollides, ega valimisnimekirjas teie nime järel sedeli kättesaamist kinnitavat allkirja pole)
• Kontrollige naabrivalve raames või kandidaati kohtumisel küsitledes, kas teie vallas või linnas volikokku kandideeriv isik on ikka tõesti sisuliselt ka vallas või linnas püsivalt elav isik (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 lg 5), st ta elab teie vallas või linnas elamus või korteris, mis on kasutatav alaliseks elamiseks, ta elukoha aadress on registreeritud rahvastikuregistris ja juhtul, kui tal on maksustatavat tulu, täiendab ta oma panusega ka kohaliku eelarve tulusid.
• Kõikidest juhtumitest, mis teie arvates rikuvad konkreetse isiku valimisvabadust, sealhulgas mõjutavad valikut ja kohta, kus valida, soovitame teavitada politseid kirjalikult, aga kiiret tegutsemist nõudvatel juhtumitel helistades juhtimiskeskusele (110).
• Juhul kui te ei soovi politseile rikkumise kohta teadet anda, on võimalus sellest rääkida ajakirjandusele. Politseil saab alustada menetlust ka meedias nimetatud asjaolude kontrollimiseks.
• Te võite teate esitada ka Vabariigi valimiskomisjonile, kelle pädevuses on hinnata, kas rikkumine mõjutas või võis mõjutada kohalikku valimistulemust. Politsei teeb valimiskomisjonidega tihedat koostööd ja kõik süüteoteated jõuavad menetlemiseks ka politseisse.
• Teie teade rikkumise kohta peaks olema võimalikult konkreetne ja täpselt ning lihtsalt kirjeldama juhtunut. Väga oluline on kirjeldada, kes ja kuidas sündmus mõjutas või võis mõjutada teie valimisvabadusi. Teie kohustus ei ole teates näidata, millist paragrahvi rikuti – see on politsei ülesanne.
• Aidake oma lähedasi, naabreid ja teisi, kes oskavad oma õigusi vähem kaitsta kui teie.
  

Politsei ülesanne on:

• Politsei peab teie teate alusel kontrollima asjaolusid, alustama vastavalt teie teate sisule kriminaal- või väärteomenetlust või põhjendatult seaduse alusel jätma menetluse alustamata.
• Kriminaalasja alustamata jätmiseks on politseil aega 10 kalendripäeva, arvates teie teate laekumisele järgnevast päevast. Väärteomenetluse alustamiseks või alustamata jätmise otsustamiseks on politseil aega 15 kalendripäeva, arvates teie teate laekumise päevast. Lihtsalt öeldes peab politsei asjaolude kontrollimist alustama koheselt, kui aga on olemas seaduses nimetatud keeldumise alused, peab põhjendatud keelduv otsustus (määrus) olema tehtud eelpoolnimetatud aja jooksul ja ka teile sellest teatatud.
• Keeldumise peale saate edasi kaevata kas prokuratuurile (kriminaalasja alustamisest keeldumine korral) või väärteomenetlusest keeldumise korral kuni otsuse tegemiseni asja menetlenud politseiametniku juhile või maakohtule.
• Õiguskaitsjana on politsei üheks ülesandeks tagada ka valimiste seaduslikkus. Selleks peab politsei ise tajuma valimistega seonduvaid seadusrikkumisi ning võimalusel nõudma kohest rikkumise lõpetamist. Politsei kohustuseks on reageerida kõikidele valimistega seotud õigusrikkumistele, mille menetlemise pädevus on talle antud.