JUHAN KIVIRÄHK: hea valimistava võimalikkusest

Kui kalendrisse vaadata, siis paistab kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni veel piisavalt aega olevat – 18. oktoober saabub alles kahe nädala pärast. Ent tegelikult lähevad valimised lahti juba järgmisel neljapäeval, kui algab eelhääletamine internetis.

Aasta-aastalt on internetihääletus suuremat populaarsust kogunud. Esimest korda rakendati e-hääletust 2005. aasta kohalikel valimistel ja siis oli selle hääletamisviisi kasutajaid 9317.

2007. aasta Riigikogu valimistel tõusis e-hääletajate arv juba üle kolmekümne tuhande, tänavu juunis toimunud europarlamendi valimistel hääletas aga interneti kaudu juba 58 669 valijat, mis moodustas viisteist protsenti kõigist valimistel osalenutest. Eelhääletamisel käinutest andsid aga ligi pooled – täpsemalt 45,4 protsenti – oma hääle just interneti vahendusel.

E-valimiste tulekul räägiti palju sellest, et taoline valimisviis võiks tuua juurde uusi valijad, eelkõige nooremate inimeste seast. Ometi ei ole sellest kujunenud valimisaktiivsust oluliselt suurendavat tegurit. Valivad enamasti ikka need, kes ka ilma interneti olemasoluta valimas käiksid, muutub vaid viis, kuidas oma valikut tehakse.

Kuid ega e-valimiste eesmärgiks polegi uute valijate valima toomine, vaid lihtsama võimaluse pakkumine oma valimiseelistuse tegemiseks. Kui me usaldame interneti kaudu liigutada raha pangakontodel ja kirjutada elektrooniliselt alla olulisi dokumente, siis miks ei võiks internetis ka valimas käia.

Suhtudes e-hääletamisse kui igapäevasesse nähtusesse, ei maksa siiski unustada neid ohte, mida selline valimisviis kaasa võib tuua. Erinevatele riskidele tähelepanu juhtimiseks on e-valitsuse Akadeemia eestvõttel kokku pandud e-valimiste hea tava. Sellele dokumendile andis sel teisipäeval oma heakskiidu koguni Riigikogu põhiseaduskomisjon.

Toimunu kohta edastatud pressiteates on öeldud, et ühelgi riigikogu fraktsioonil ei olnud e-valimiste hea tava järgmisele vastuväiteid.

Hea tava kohaselt ei ole lubatud valijat e-hääletamisele kihutada, talle selleks arvutit pakkudes. Ka e-valimistel peab valija saama oma eelistuse teha vabalt, kartmata halvakspanu või ootamata selleks heakskiitu. Sel korral on hea tava autorid pidanud täiendavalt vajalikuks tähelepanu juhtida sellele, et e-hääletada tasub ainult usaldusväärsest arvutist.

Loomulikult on e-valimiste süsteem loodud maksimaalselt turvalisena ning kaitstud võimalike pahatahtlike rünnakute eest. Ent seda siis, kui valija hääl on juba süsteemi sisestatud. Enne seda on ju põhimõtteliselt võimalik manipuleerida nii valija kui ka tema häälega.

Võib ju küsida, kes küll hakkaks kohalikel valimistel keerulise arvutipetturlusega vaeva nägema. Paraku näitab aga elu ise, et ka kohalik võim võib olla küllaltki ahvatlev. Kui ikka mitmes omavalitsuses ei peeta valimisedu saavutamise nimel paljuks sadade kaupa uusi elanikke valda või linna sisse kirjutada, siis miks mitte uskuda, et keegi võib ühe valimisrelvana üritada kasutada ka arvutihäkkerite abi.

Tõtt öelda rikub ausa valimise reegleid juba seegi, kui valimisteks sisustatud arvutiruumi tuleb sisenenda läbi mõne erakonna poolt sisse seatud propaganda-telgi.

Kui e-valimiste headele tavadele ei olnud riigikogu erakondadel vastuväiteid, siis mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu poolt välja pakutud hea valimistava, mille eesmärk on tagada ausa mängu põhimõtete järgimine valimiskampaanias tervikuna, ei ole senini saanud Keskerakonna allkirja. Ja ka allakirjutanud erakondadest võib nii mõnelegi ausate mängureeglite koha pealt üht-teist ette heita.

Plakatikampaania "Tallinn aitab!" on hea valimistava mõttes üsna piiripealne juhtum. Ühelt poolt on ju tõepoolest tegemist linnavõimude poolse abistamiskampaaniaga, millest tulebki linnaelanikke teavitada. Teiselt poolt on aga selge, et sellist kampaaniat ilma lähenevate valimisteta aset ei leiaks. Kui võimul on üksainus erakond ja ta on eelmise nelja aasta jooksul hästi hakkama saanud, siis on üsna loomulik nende soov oma saavutustest enne uusi valimisi teada anda. Ent valimiste eel ei peaks see toimuma mitte omavalitsuse, vaid erakonna rahakoti arvel. Rääkimata sellest, et Keskerakond on täielikult parteistanud linna meediaväljaanded.

Ent oma positsiooni üritavad valimiste huvides ära kasutada Toompeal võimul olevad erakonnad. Nende käes on teatavasti hoovad omavalitsuste tegevuspiiride kärpimiseks – mida kavalalt rakendades on võimalik hiljem valimiskampaanias linnavõimule erinevaid tegematajätmisi ette heita.

Nii ongi valijal üsna raske aru saada, kas lasteaedade rahastamise vähenemises on siis tegelikult süüdi linnavõimude künism või lihtsalt riigipoolse toetuse äravõtmine.

Üsna kurioosseks kujunesid ka katsed rakendada valimisvõitluse teenistusse seadusloomet. Võimukoalitsiooni seadusesepad arvutasid eelmisel aastal Tallinna jaoks välja ebaotstarbekalt suure volikogu, lahendamata tegelikult valimiste ebaproportsionaalsuse küsimust linnaosade lõikes. Rääkimata presidendi poolt tagasi tõrjutud naeruväärsest katsest siduda kohalike valimiste teemat soolise võrdõiguslikkuse seadusega.

Nii peabki valija tihti kurvastusega nägema, kuidas pada sõimab katelt, ent mõlemad on ühtviisi mustad. See, kas head valimistavad muutuvad kunagi tegelikult toimivaks käitumisnormiks, sõltub aga just valijate oskusest terasid sõkaldest eristada. Tuletan meelde – oma otsust saab teha juba alates 8. oktoobrist!

ALLIKAS: http://uudised.err.ee/index.php?06179472, Juhan Kivirähki päevakommentaare saate kuulata Vikerraadios kaks korda kuus reedeti kell 12:30 ja 17.45. Kommentaare saab järelkuulata SIIN.