Hea valimistava valvurid

Valimiste valvurid seekord Rahvusringhäälingus

2011-01-22T14:52:00.000+02:00

Kel see ajaveeb siin veel järjehoidistatud teadku, et me kolisime. 2011. aasta Riigikogu valimistel valvame hea valimistava järele Rahvusringhäälingu valimisveebis, täpsemalt aadressil http://valimised.err.ee/valvurid.

Hea valimistava ise ja muu jutt jätkuvalt www.ngo.ee/valimised

Ergma toetas valimistava punkti partidest

2010-01-11T17:33:00.001+02:00

Kena, eriti poliitikust, võtta valimistava põhimõtted ka praegusel ajal üles. Tõsi, Ergma on küll ka ise tihti pardiks käinud, kuid ausalt selle välja öelnud, kui see midagi leevendab.

Meenutame, et ainsana ei kasutanud tänavu kohalikel valimistel peibutusparte rohelised, tulles lõpuks (meeleheitest?) küll lagedale üsna jabura ja hea tava piire sonkiva välireklaamikampaaniaga. Nüüd on nad mõistetavalt veits kibestunud, aga ilmselgelt töötavadki sellised kokkulepped, kui kõik neid peavad.

Jälgi ka diskussiooni siin (teised arvamused artikli all): http://www.postimees.ee/?id=210212

Ergma: peibutuspartide probleemi lahendaks kokkulepe

Riigikogu esimees Ene Ergma on teinud arvutuse, millest selgus, et viimastel kohalikel valimistel läks 14,5% häältest peibutuspartidele, ja leiab, et erakonnad võiksid sõlmida kokkuleppe nendest loobumiseks.

"Minu meelest seda on isegi väga palju," rääkis Ergma ETV saates "Terevisioon". Ta ütles, et ilmselt on kõigile selge, et kohalikesse volikogudesse ei tule inimesed, kes valiti Euroopa Parlamenti, kuid ometi antakse neile hääli.

"Ma olen mõelnud selle peale, et kui inimene annab nõusoleku kuhugi kandideerida ja kui ta osutub valituks, siis ta läheb sinna," ütles Riigikogu esimees. Tema sõnul on üks võimalus muuta seadust, kuid asja saaks lahendada ka džentelmenliku kokkuleppega, nagu on Rootsis, kus Riksdagi liikmed ei kandideeri kohalikesse omavalitsustesse. Selleks oleks vaja aga kokkulepet kõigi erakondade vahel.

Ergma ei pea väiteid Riigikogu madalast mainest eriti tõsiseltvõetavaiks.

"Mind alati üllatab see, et mispärast Eurostati andmed näitavad, et Riigikogu toetab Eestis 44% [küsitletuist]," rääkis Ergma. "Ja loomulikult - kui me teeme mingisuguse klikkimise, siis te võite saata riigikogu maine ka nulliks või miinus üheks protsendiks. Aga mina võtan tõsiselt ainult neid küsitlusi, mis on tõeliselt tehtud ikkagi professionaalide poolt."

Ergma ei eitanud, et riigikogu maine on probleem. "Iga kogu juures on ju alati võimalik teha paremat tööd ja ma olen alati öelnud, et Riigikogu maine sõltub ju 101-st inimesest," ütles ta.

Ergma ei arva aga, et Riigikogu mainet viivad alla asendusliikmed. Ta ütles, et tavaliselt koguvad valimistel palju hääli linnapead ja maavanemad, kuid pole mõeldav, et nad kõik tuleksid riigikokku, sest see tekitaks veel suurema segaduse.

Täna algab Riigikogu VI istungjärgu 11. töönädal. Ergma sõnul tuleb Riigikogul sel aastal menetleda mitut suurt seaduseelnõu. Ta nimetas avaliku teenistuse seaduse, kohtute seaduse ja põhikooli ja gümnaasiumi seaduse eelnõu.

Allikas: http://uudised.err.ee/index.php?06190725

Pragmatism vs hea tava

2009-12-26T12:40:00.000+02:00

Oktoobris jäi siia riputamata hulk viimasel minutil laekunud valimistava rikkumisi, aga eile kuulsin veel ühest ja tundus tore see veel kirja panna.

Ühes väikses Eesti vallas pakkus keskerakondlasest vallavanem mu sõbra isale diili – kui sina kandideerid meie nimekirjas, siis mina panen su tänavale valgustuse. Isa kandideeris, sai kaks häält, ja juba nädala pärast olid lubatud lambid (samuti kaks) pisikesele tänavale paigaldatud.

Naljakas oli mu arust see, et sõbra isa ise ei hääletanud enda ega Keskerakonnagi poolt, aga sai oma laternad kätte – ühena tuhandetest sarnastest diilidest, ma kardan, mis enne kohalikke valimisi Eestis sõlmitakse. Mu küsimus on, kas kohalik rahvas saab ikka aru, et niisuguste tehingute juures on midagi natuke valesti?

Nimelt oli naabrinaine pärast isale öelnud, et tubli mees, tema räägib juba aastaid selle tänava valgustamise vajadusest, nüüd sai aga lõpuks ära tehtud!

PS Kõnealuses vallas võim vahetus.

Noornuumik ja plakatikleepija

2009-10-17T09:40:00.000+03:00

Tore ülevaade Päevalehes sõnadest, mis ÕSi ei mahtunud. Võib ehk väita, et juba nii mitme uue sõna vajalikkus näitab ka vajadust hea valimistava järele.

Tänased lugemissoovitused

2009-10-16T13:19:00.004+03:00

Postimehes kirjutab meie hea valimistava vaatleja Martin Kala oma tähelepanekutest: Huvide asemel panustatakse emotsioonidele.

Väitluskohtunik Liina Naaber-Kivisoo võtab kokku Eesti Väitlusseltsi online-debatid Tallinna poliitikutega postimees.ee-s - suurepärane algatus Väitlusseltsilt, toomaks valimisaruteludesse rohkem diskussiooni ja argumentatsiooni ning vähendama emotsioonide ja demagoogia osa nendes.

EPL vahendab Rein Taagepera intervjuud Kuku raadiole, kus ta arutleb negatiivsete kampaaniate üle, mis on ju jällegi üks hea tava punktidest - "Kui inimene võtab hoiaku, et valib ainult nende hulgast, kes räägivad teiste mustamise asemel endast, muudaks see ilmselt mõndagi," soovitab professor.

Kaks uudist toovad käsitlevad avaliku võimu vahendite ebaausat kasutamist erakondlikus valimiskampaanias. Postimees kirjutab Tallinna maksumaksjate raha eest välja antavast ajalehe Pealinn erinumbrist, mis avaldab Keskerakonna valimismanifesti ja ründab erakonna konkurente. Eesti Päevaleht kirjutab, et endale alluva ametniku oma kampaania huvides tööle rakendanud Toomas Vitsut pääseb puhta nahaga, sest menetluse selles asjas saaks algatada linnavolikogu kantselei juhataja, kes aga kuulub ise samuti Keskerakonda.

Päevaleht intervjueerib ka inimest, kes pakub interneti kaudu müügiks hääli, 350 krooni tükk, tingimise võimalusega. Politseiamet kommenteerib, et kuigi oma häält müügiks pakkuda pole keelatud, võib tegu olla kihutamisega õigusvastase teo toimepanemisele.

Roheliste reklaamid: Ka sina, Brutus!

2009-10-15T11:13:00.003+03:00

Meie valimistava ekspert Marek Reinaas kommenteerib roheliste üles riputatud plakateid:

"Pärast minu eilehommikust ülesastumist Hommikutelevisioonis sain ma kõne Roheliste erakonna peakontorist. Mulle heideti ette seda, et olin oma kommentaaris öelnud, et kõik Eesti erakonnad suhtuvad heasse valimistavasse üsna loominguliselt ning ei järgi seda. Kui ma olin pisut järele mõelnud, siis pidin nentima, et tõepoolest: kuna Eestimaa Roheliste erakond ei ole jooksva valimiskampaania käigus suurt midagi korda saatnud, siis ei ole neil olnud ka suurt võimalust valimistava rikkuda. Vabandasin ja lubasin tulevikus end täpsemalt väljendada.

Paraku ei läinud eelpoolnimetatud telefonikõnest rohkem mööda kui mõni tund, kui lugesin uudist, et Rohelised on alustanud välireklaamikampaaniat, mis parafraseerib Keskerakonna valimisloosungit ning demonstreerib erakonna juhtfiguure, kes naeruvääristavad teiste erakondade kampaaniat. Kahjuks osutus tõeks minu väide, et ainuke põhjus, miks Erakond Rohelised ei ole veel head valimistava rikkunud, on see, et neil ei ole olnud lihtsalt võimalust seda teha. Nüüd on nad seda võimalust aga julgelt kasutanud.

Usun, et selle välireklaamikampaaniaga on enamus inimestele selge, et eesmärk ei ole propageerida koduloomi või köögivilju. Tegemist on valimiskampaania osaga, mis peaks pöörama üldsuse tähelepanu erakonnale ja loodetavasti tooma juurde valijaid. Tegemist võib olla küll juriidiliselt korrektse möödahiilimisega välireklaamikeelust, kuid kahjuks hiiliti mööda ka oma eetilistest tõekspidamistest, mida mulle telefoni teel suure põhjalikkusega tutvustati.

Meil on meeles ka juriidiliselt korrektne analoogia eelmistest valimistest, kus köögiviljade asemel kiideti K-Kohukest. Kuigi kohtus jäi õigus nendele inimestele, kelle arvates puudus igasugune seos keskerakonna ja kohukese vahel, siis usun, et selles osas jäid kohtunikud ühiskonnaga eriarvamusele. Enamus arusaajaid inimesi tundis sellisest käitumisest tülgastust.

Õhtustes uudistes seletas Marek Strandberg (Ka sina, Brutus!), et tegemist on mänguga. Et inimesed ei peaks suhtuma juhtunusse tülgastusega vaid rõõmsalt. Et näed kui lahedad pullivennad seal Roheliste erakonnas on. Muuseas, sama juttu ajasid ka Keskerakonna kampaaniameistrid, kui nad pidid kommenteerima, miks nad oma kampaaniamaterjalides kasutavad Chalice’i, Peeter Ojat ja teisi inimesi, kes ei ole andnud, ja ilmselt kunagi ei annaks, luba sellel erakonnal oma nime ja nägu kasutada. Pealegi topiti neile suhu sõnu, mida nad eales ei ole lausunud. Ka see pidi olema suurejooneline nali ja mäng ning solvumiseks pole põhjust. Vabandust, head poliitikud, aga valimised ja inimeste privaatsus ei ole mäng ja nali. Ning kui te sedamoodi arvate, siis oleks parem mängust välja astuda, sest valemängijaid ei armasta mitte keegi.

Siinkohal olekski kohane parafraseerida Roheliste välireklaami: Rohelised, ärge olge K-Kohukesed!"

Valimistava-teemalisi kajastusi meediast

2009-10-15T10:17:00.000+03:00

Eilsetes-tänastes lehtedes on ilmunud mitmeid artikleid, kus käsitletakse hea valimistava järgimise teemasid:

Enn Soosaar kirjutab eilses Postimehe arvamusartiklis: "Olen mõelnud, mis juhtuks siis, kui mõni erakond läheks valimistele ilma enda kiitmiseta ja teiste laimamiseta. Ei mustaks vastaseid, ei kirjutaks oma arvele saavutusi, milles tema osa oli tühine või olematu, ei levitaks pooltõdesid ja lausvalesid, ei annaks lubadusi, millest on ette teada, et neid pole võimalik täita, ei mängiks tola." Loe edasi Postimehest!

Marek Reinaas ja Tarmu Tammerk jäid eile "Terevisioonis" eriarvamusele, kas poliitilist reklaami saab reguleerida seadusega või mitte. Marek ütles nii: "Minu siiras arvamus on, et enne kui hea tava kehtima hakkab, tuleks see kehtestada mingi nipiga riigi sunni jõul."

Tänane Postimees on valijatele abiks koostanud peibutuspartide tabeli, kus igaüks saab vaadata, kas üldse, millal, mis tingimustel või kuidas mõni kandideeriv minister, Riigikogu või europarlamendi liige plaanib kohaliku omavalitsuse töös kaasa lööma hakata. Uudiseid on ka Paldiskist, kus on kinni peetud kaks häälteostus kahtlustatavat isikut ning linnavõimud on kaevanud kohtusse kohaliku lehe poliitikute ja ametnike laimamise pärast. Andmekaitse inspektsioon uurib kuut juhtumit, kus inimesed on saanud koju soovimatut valimisreklaami.

Päevalehes kirjutab Ilona Martson Keskerakonna reklaamist, mis vastandab inimesi nende kodakondsuse põhjal.

Ja mitmetes maakonnalehtedes ilmub mu enda artikkel heast valimistavast, sama venekeelsena oli ka tänases Postimehes.

Narvas võib lõhkeda miin

2009-10-14T12:40:00.006+03:00

Avaliku Sõna Nõukogu kaudu jõudis meieni Narvas ilmuva tasuta ajalehe Gorod esiküljel avaldatud Keskerakonna reklaam. Reklaami ülemises osas on väikese koolitüdruku pilt ja tekst (toimetamata tõlge): "Sel I klassi lapsel on õigus õppida Euroopa standardite järgi remonditud koolis ning selles keeles, mida ta ise valib. Kes annab talle selle võimaluse? Keskerakond. Kes siis veel!" Ning reklaami alumine pool kujutab ühelt poolt kaunist Narva jõge, millele paremalt läheneb ... kõrbenud lärakas, kus opositsiooni esindajate fotod ja tekst: "IRL + Reformierakond = VL "Peetri plats". See liit on miin Narva koolidele ja lasteaedadele. Ära lase sel lõhkeda!"

Hea valimistava ütleb, et:

Hoidutakse valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest
Valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele.

Selline reklaam küll hirmutab valijat "miiniga", mis võib lõhkeda, kui ühe valimisliidu poolt hääletada, kuid ei argumenteeri seda kuidagi. Sellisel moel on ta vastuolus hea valimistavaga, sest ei võimalda valijal kujundada oma kaalutletud otsust.

Hea valimistava ei tähenda, et kampaanias ei tohiks oma poliitilisi vastaseid nende tegude pärast kritiseerida, saati siis teha kriitikat nende plaanidele. Hea tavaga kooskõlas olev kriitika seisneks aga siis nende põhjuste väljatoomises, miks selle liidu valimine õppeasutustele nii hävitavat mõju võiks avaldada arvaja meelest.

Ansambel Supererakond

2009-10-13T12:42:00.001+03:00

Juba paar päeva vana küll, aga muidugi mõista geniaalne:

Paldiski televisioon ei näita opositsioonilise valimisnimekirja reklaami

2009-10-13T01:32:00.003+03:00

Saime kirja Paldiskist, kus kohaliku valimisliidu Jäälõhkuja esindaja väidab, et kuigi nad on kohalikule televisioonile maksnud 500 krooni oma reklaamide näitamise eest, ei tehta seda. Samal ajal linnapea Jaan Mölder (VL Meie Kodu Paldiski Pakri), volikogu esimees Mati Kadak (Reformierakond) ja aselinnapea Andrei Martõnjak (SDE) saavad oma nimekirjade reklaame avaldada tasuta. Paldiski TV-d rahastab linnavalitsus ja selle juhatuses on linna pearaamatupidaja, kes kandideerib ka ise linnapea valimisliidus. Nii kirjutab Jäälõhkuja esindaja. Saadame info selle postituse kohta ka linnapeale, võimalusega esitada omapoolne kommentaar.

Eelmisel reedel on meile kirjutanud inimene esitanud ka avalduse politseile, kus kirjeldab toimunut lähemalt: kuidas nad saatsid materjalid telekanalile 6. oktoobri hommikul ja maksid 200 krooni, ent need avaldati ebakvaliteetselt. Kui valimisliidu esindajad käisid asja 8. oktoobril uurimas, küsiti neilt veel 300 krooni, ent reklaami ei näidatud ikkagi.

Hea valimistava ütleb, et maksumaksja rahast ülal peetavad meediakanalid peavad olema kandidaatidele võrdselt kättesaadavad. Kirjeldatud näites eksitakse selle põhimõtte vastu kahes mõttes: esiteks on takistatud ühele nimekirjale üldse pääsu eetrisse, teiseks näidatakse väidetavalt osa nimekirjade reklaame tasuta, aga teistelt küsitakse raha. Sellisel juhul on kahtlemata tegu avaliku võimu kuritarvitamisega, mis ei loo kandideerijatele ja seeläbi ka valijatele võrdseid võimalusi.

Peibutuspardid

2009-10-12T12:21:00.001+03:00

Rein Taagepera kutsub tänases Postimehes üles neil valimistel peibutusparte põhja laskma. Ta toob välja, et peibutuspartide - ehk siis nende, kes koguvad hääli, aga ei mõtlegi tegelikult valituks osutumise korral oma kohale asuda - kandideerimine süvendab valimiste muutumist mänguks, ning kohalike otsustajate sõltuvust Toompea-poliitikutest, kelle häälte "armust" nad volikokku pääsevad.

Hea valimistava koostamisel kevadel oli meie algses versioonis sõnastus, et valimisnimekirja kantakse vaid kandidaadid, kes lubavad valituks osutumise korral esinduskogusse tööle asuda. Toona erakondadega teksti läbi rääkides pehmendasime sõnastust nii, et kandidaat teataks hiljemalt aktiivse valimisagitatsiooni perioodi alguseks avalikult, kas ta kavatseb valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata.

Põhjus oli selles, et seks ajaks olid europarlamendi nimekirjad juba enam-vähem valmis. Erakonnad argumenteerisid ka, et peaks jääma valija otsustada, kas hääletada nö. tõsise või pseudokandidaadi poolt. Usun siiski, et valija ei pea pidama andmebaasi, kes kusagil mida oma kandideerimise kohta on öelnud - nagu restoranis on loogiline eeldada, et menüüs olevaid toite saab tellida, nii peaks ka valimisnimekiri koosnema isikutest, kelle vahel tegelikult valida saab.

Ses osas on väga sümpaatne roheliste seisukoht, et nende nimekirjades Riigikogu liikmed üles ei astu, sest keegi neist tegelikult ei plaani praegust ametit kohaliku volikogu liikme oma vastu vahetada. Tänases Kuku raadio intervjuus tõdes Marek Strandberg, et eks see neile saamata jäänud hääli maksma läheb, aga samas - kui teised käituvad ebaausalt, ei ole see veel argument, et ka ise peaks selle järgi joonduma.

Roheliste Tallinna programm

2009-10-11T09:44:00.001+03:00

Meile kirjutanud valija toob välja kaks punkti Roheliste Erakonna Tallinna programmist, mis lähevad tema hinnangul vastuollu hea tava punktiga, et valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega. Lubadused on järgmised:

Anname linnaosa halduskogu pädevusse linnaosavanema ametisse nimetamise;
Muudame rahvahääletuse tulemused volikogu, linnavalitsuse ja linnaosavalitsuse jaoks siduvaks;

Kirjas toodud põhjendus, miks nende lubaduste realiseerimine kohaliku omavalitsuse tasandil ei ole võimalik:

1) halduskogu poolt linnaosa vanema ametisse nimetamist takistab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ehk KOKS § 571. Osavalla ja linnaosa vanema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine: "(1) Osavalla ja linnaosa vanema nimetab ametisse ja vabastab ametist valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul." Siin on mõeldud just poliitilist kollegiaalorganit, st valitsus ei saa nimetamist ka ise halduskogule delegeerida.
2) rahvahääletus kui mõiste tähendabki otsustajatele siduvat küsitlust (võrdle mõistega rahvaküsitlus) - KOKS § 15 lg 2 kohaselt on võimalik vaid rahvaküsitluse korraldamine (vt ka Riigikohtu otsust nr III-4/1-3/93).

Seaduse muutmine ei kuulu aga Tallinna volikogu pädevusse ja seetõttu ei ole kohane seda ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimisplatvormis välja käia.

Samuti leiab kirjutaja, et takistatud võib olla ka halduskogu pädevuse laiendamine vastavalt järgmisele programmipunktile:

Lähtume linnaplaneerimisel linna ja linnaosade jätkusuutlikust ja tasakaalustatud arengust ning kohalike elanike huvidest, andes linnaosa arengupoliitiliste otsuste tegemise õiguse linnaosa halduskogu pädevusse.

Põhjendus:

Halduskogu ei näe KOKS üldse ette - selle olemasolu võib talutavaks muuta ainult asjaolu, et tal ei ole lõpliku otsustamise pädevust - praegu on tegemist ainult nõuandva organiga, mida võiks seega põhimõtteliselt käsitleda erilise volikogu komisjonina. Kui aga talle antakse pädevus, mis seaduse kohaselt saab kuuluda vaid linnaosa valitsusele või vanemale, siis tekib paratamatult küsimus selle kooskõlast KOKS-ga. Lisaks sellele juhin Teie tähelepanu sellele, et KOKS § 57 lg 4 kohselt ei ole linnaosal õigustloova akti (st üldakti) andmise pädevust. See tähendab, et sellise pädevuse andmine halduskogule ei ole samuti võimalik - arengupoliitiliste otsuste all peetakse aga programmis ilmselt silmas just üldaktide andmise pädevust (üksikakti andmise aluseks peab olema üldakt, mida KOV-is saab kehtestada vaid volikogu või valitsus oma määrusega; üksikakt peab olema kooskõlas üldaktiga ja kohaldub ainult üksikjuhule).

Rae vallavanema isiklikud lubadused

2009-10-10T11:21:00.002+03:00

Hea valimistava blogi sai kirja Rae vallast, mille vallavanem Raivo Uukkivi (Keskerakond) on saatnud valla eakatele inimestele.

Muu hulgas kirjutab vallavanem:

Ma tean, et eakatel inimestel on tänases Eestis keeruline toime tulla. Hinnad, eriti ravimitel, on kõrged - samas riigi poolt makstavad pensionid on madalad. Seetõttu on iga valla ja linna üks esmaseid kohustusi hoolitseda, et eakad inimesed, kes on oma elutöö Eesti heaks teinud, saaksid väärikalt vananeda.
[---] Minu seisukoht on siin selge - ma jätkan vallavanemana iga-aastase jõulutoetuse maksmist eakatele ning tõstan summa 500 kroonilt 1000 kroonile. Vajan selleks Teie toetust. Vastasel juhul võtavad võimu need, kelle meelest eakad on vaid sangpomm, kes kavandavad pensionite kärpimisi kohe peale valimisi.

Mis on sellel pistmist hea valimistavaga?

Meile kirjutanud inimene juhib tähelepanu, et esiteks on tegu valija eksitamisega: vallavanem ei saa lubada kellelegi toetuse maksmist, sest seda otsustab vallavolikogu. Samuti ei ole loogiline seos selle vahel, kuidas Raivo Uukkivi poolt hääletamine hoiab ära nende võimuvõtmist, kes kavandavad pensionite kärpimist pärast valimisi - pensionite suuruse üle ei otsusta kohalikud omavalitsused. (Parema näite, kuidas sellist teemat reklaamis käsitleda, leiab Uukkivi enda erakonna lendlehelt "Peatagem Eesti tühjaksmüümine!", kus on öeldud: "Kui valite kohalike omavalitsuste valimisel Keskerakonna, siis annate sellega märku tänasele Vabariigi Valitsusele, et Te pole rahul praeguse olukorraga ning soovite riigivalitsemises muutust.")

Kirjutaja lisab veel, et valla 2010. aasta eelarve on niigi miinuses. Seda fakti me kontrollinud ei ole ning kindlasti on vallavolikogul võimalusi teha otsuseid, milliseid kulusid suurenda, milliseid kärpida. Hea valimistava näeb ette, et rahaliselt hinnatavate valimislubaduste puhul tuuakse välja nende maksumus ja tuluallikas. Seda selles kirjas tõesti tehtud ei ole.

Kõige probleemsemaks nimetab kirjutaja küsimust, kuidas sai vallavolikogu kandidaat kätte eakate vallaelanike aadressid, kellele see kiri koju saadeti. Elukohaandmed valla elanike registris ei ole avalikud. Kui kandidaat on need andmed saanud vallavanemana, siis on tegu hea valimistava selle punkti rikkumisega, mis räägib avaliku võimu vahendite mittekasutamisest kampaanias tingimustel, mis ei ole samavõrd kättesaadavad teistele kandidaatidele.

Valija õigus saada valimisreklaami

2009-10-09T21:00:00.000+03:00

Tänastel presidendi kärajatel arutati viimases, erakondade esimeeste vestlusringis ka seda, mis mõju on avaldanud praegused piirangud valimisreklaamile ehk siis välireklaami keeld aktiivse valimisagitatsiooni perioodil. Kõlasid muidugi juba tuttavad argumendid, et ühe reklaamiliigi keelamine on ebaaus teiste suhtes, toob kaasa lihtsalt suurema reklaamimahu teistes kanalites või siis reklaamiperioodi pikenemise. Sellest olen kirjutanud ka siinsamas blogis kuu aega tagasi.

Muu hulgas tõi Edgar Savisaar näiteks USA, kus erakondadel on võimalus saada põhjalikku infot valijate kohta, sh seda, kes käis hääletamas ja kelle poolt hääletas, et siis (nagu Savisaar ütles) põhjalikult töötada just nende valijatega, kellega seda kõige rohkem vaja teha on.

Mis mind selle teemakäsitluse juures kõige rohkem hämmastab, on see, et erakonnad ei tõsta seejuures üldse küsimust valijate soovist reklaami järele. Täitsa nõus, et reklaamid võivad sisaldada valijate jaoks olulist infot, aga nagu ka teiste otsuste puhul, nii peaks ka selle teema puhul erakondade tahte kõrval (mille puhul ju ka ei maksa pimesi eeldada, et see on samal ajal ka kõigi või isegi enamuse selle erakonna liikmete tahe) uurima ja arvestama ka nende tahet, kellele need tegevused suunatud on. Muidu on erakonnad kui timurlased, kes aitavad vanainimese üle tee ka siis, kui viimane ise jätkaks hea meelega samas teeservas kõndimist.

Kas e-hääletamine valimistelgis on turvaline?

2009-10-08T16:41:00.001+03:00

Olles ise täna Tartus, ei ole ma küll veel oma silmaga näinud Keskerakonna e-hääletamise võimalusega valimistelke, ent Postimehe teatel on need taas üles seatud igas linnaosas. Hea valimistava seda teemat ei käsitle, küll aga e-hääletamise hea tava, mille on koostanud kolleegid e-Riigi Akadeemiast ning millele avaldas septembri lõpus toetust ka Riigikogu põhiseaduskomisjon.

Nimelt seisab selles tavas:

[---] 2. E-hääletamisele kihutamine selleks arvutit pakkudes või muul moel valijat mõjutades ei ole lubatud, muu hulgas ei tohi korraldada kollektiivseid e-hääletamise üritusi (e-hääletamise kontorite või teeninduslettide avamine jms), kuivõrd seda laadi tegevust võib käsitleda valimisvabaduse rikkumisena.
3. E-hääletamisel tuleb järgida põhiseaduslikku nõuet, mille kohaselt valija peab saama hääletada vabalt, kartmata halvakspanu või ootamata heakskiitu. Selle nõude täitmiseks hääletatakse ka Interneti teel teiste pilkude eest varjatult.
[---] 5. Arvuti turvalisusega seotud riskide vältimiseks tuleb e-hääletamisel kasutada arvutit, mis kuulub hääletajale isiklikult või siis usaldusväärsele administraatorile.

Küsisin täna e-hääletamise projektijuhilt Tarvi Martensilt, mis riske võib kaasa tuua oma ID-kaardi ja paroolidega suvalisse arvutisse (näiteks valimistelki) minemine. Tema vastus:

Võõras arvutis võib pesitseda näiteks:
a) klaviatuurisalvestaja, mis su PIN-id meelde jätab;
b) paha ID-kaardi draiver, mis sama teeb;
c) häkitud valimisrakendus, mis hääletab ühtmoodi valija tahtest sõltumata või siis salvestab valiku.
Kui a ja b on üldised ID-kaardi (ja a puhul ka paroolide) kasutamise ohud, siis c on valimis-spetsiifiline. Muidugi teeme kõik, et c-d ei juhtuks, sh avaldasime valijarakenduse alles täna 9:00, seega aeg häkkimiseks ja tulemuse levitamiseks on vähene jne.

Muidugi, oluline on lisada, et tegu on teoreetiliste ohtudega, mis mõistagi ei pruugi tegelikkuses realiseeruda. Aga ma mõtlen, et täpselt nii, nagu ma ei lähe oma internetipanka suvalisest arvutist, ei ole seda mõistlik teha ka e-hääletuse puhul.

Kuidas ise oma valimisvabadust kaitsta?

2009-10-08T11:18:00.001+03:00

Hea valimistava tegeleb juhtumitega, kus ei ole rikutud seadust, vaid eetikanorme. Ometi võib valimiste käigus ette tulla ka seaduserikkumisi. Käisime eile kolleegidega ühingust Korruptsioonivaba Eesti Siseministeeriumis, kus rääkisime nendest teemadest minister Marko Pomerantsi ja ministeeriumi sisejulgeoleku nõuniku Anne Schmidtiga.

Anne Schmidt andis valijatele järgmised soovitused oma õiguste kaitseks:

Seadusandja näeb ette muu hulgas vastutuse järgmiste valimisvabaduste rikkumiste juhtumitel:

Karistusseadustiku § 162 (valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine) kohaselt kui:
teie suhtes kasutati vägivalda (löömine, peksmine, valu tekitamine, väärkohtlemine)
keegi pettis teid (viis eksitusse)
keegi ähvardas (hirmutamine vägivallaga või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega) teid
keegi kasutas teie teenistuslikku, majanduslikku (nt tööandja) või muud sõltuvust endast (nt tingimuse kehtestamine – toimetada valija hääletama, kui ta teeb seda teatud erakonna poolt) ning sellega takistatakse teie õigust vabalt valida või olla valitud,
Karistusseadustiku §164 (hääle ostmine) kohaselt kui:
keegi annab, pakub või lubab teile raha, toitu, tööd, korteri, peavarju, jooki ehk mida iganes rahaliselt hinnatavat (seaduse keeles ainelist hüvitist), ja tal on sealjuures eesmärgiks ja tingimuseks, et te ei osaleks valimistel või annaksite hääle tema poolt nimetatud või reklaamitud isikule.
Need tegevused on kuriteod, mis on suunatud teie valimisvabaduse vastu ja selliste rikkumiste eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

Kuidas käituda, kui sellised rikkumised toimuvad ning kuidas rikkumist ennetada ja avastada?

Kaitske oma valimisõigusi aktiivselt ise:
Enne valimisi kontrollige rahvastikuregistris oma elukoha andmeid. Eriti oluline on teha seda nendel, kes on enamasti otsustanud valimistel mitte osaleda. Kui avastate, et teie vaba tahte vastaselt on teie elukoha aadress muutunud, pöörduge koheselt kirjalikult Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna poole, vajadusel ka politseisse.
Kui te olete otsustanud valimistel mitte osaleda, siis võiksite pärast valimisi huvi tunda, kas teie otsust on austatud (kontrollides, ega valimisnimekirjas teie nime järel sedeli kättesaamist kinnitavat allkirja pole)
Kontrollige naabrivalve raames või kandidaati kohtumisel küsitledes, kas teie vallas või linnas volikokku kandideeriv isik on ikka tõesti sisuliselt ka vallas või linnas püsivalt elav isik (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 lg 5), st ta elab teie vallas või linnas elamus või korteris, mis on kasutatav alaliseks elamiseks, ta elukoha aadress on registreeritud rahvastikuregistris ja juhtul, kui tal on maksustatavat tulu, täiendab ta oma panusega ka kohaliku eelarve tulusid.
Kõikidest juhtumitest, mis teie arvates rikuvad konkreetse isiku valimisvabadust, sealhulgas mõjutavad valikut ja kohta, kus valida, soovitame teavitada politseid kirjalikult, aga kiiret tegutsemist nõudvatel juhtumitel helistades juhtimiskeskusele (110).
Juhul kui te ei soovi politseile rikkumise kohta teadet anda, on võimalus sellest rääkida ajakirjandusele. Politseil saab alustada menetlust ka meedias nimetatud asjaolude kontrollimiseks.
Te võite teate esitada ka Vabariigi valimiskomisjonile, kelle pädevuses on hinnata, kas rikkumine mõjutas või võis mõjutada kohalikku valimistulemust. Politsei teeb valimiskomisjonidega tihedat koostööd ja kõik süüteoteated jõuavad menetlemiseks ka politseisse.
Teie teade rikkumise kohta peaks olema võimalikult konkreetne ja täpselt ning lihtsalt kirjeldama juhtunut. Väga oluline on kirjeldada, kes ja kuidas sündmus mõjutas või võis mõjutada teie valimisvabadusi. Teie kohustus ei ole teates näidata, millist paragrahvi rikuti – see on politsei ülesanne.
Aidake oma lähedasi, naabreid ja teisi, kes oskavad oma õigusi vähem kaitsta kui teie.
Politsei ülesanne on:
Politsei peab teie teate alusel kontrollima asjaolusid, alustama vastavalt teie teate sisule kriminaal- või väärteomenetlust või põhjendatult seaduse alusel jätma menetluse alustamata.
Kriminaalasja alustamata jätmiseks on politseil aega 10 kalendripäeva, arvates teie teate laekumisele järgnevast päevast. Väärteomenetluse alustamiseks või alustamata jätmise otsustamiseks on politseil aega 15 kalendripäeva, arvates teie teate laekumise päevast. Lihtsalt öeldes peab politsei asjaolude kontrollimist alustama koheselt, kui aga on olemas seaduses nimetatud keeldumise alused, peab põhjendatud keelduv otsustus (määrus) olema tehtud eelpoolnimetatud aja jooksul ja ka teile sellest teatatud.
Keeldumise peale saate edasi kaevata kas prokuratuurile (kriminaalasja alustamisest keeldumine korral) või väärteomenetlusest keeldumise korral kuni otsuse tegemiseni asja menetlenud politseiametniku juhile või maakohtule.
Õiguskaitsjana on politsei üheks ülesandeks tagada ka valimiste seaduslikkus. Selleks peab politsei ise tajuma valimistega seonduvaid seadusrikkumisi ning võimalusel nõudma kohest rikkumise lõpetamist. Politsei kohustuseks on reageerida kõikidele valimistega seotud õigusrikkumistele, mille menetlemise pädevus on talle antud.

ERR valimisdebatid

2009-10-07T23:47:00.000+03:00

Heas valimistavas on punkt, et "valimisreklaamile eelistatakse kampaanias kohtumisi valijatega, väitlusi, artikleid ja vestlussaateid". Samas erakonnad kurdavad, et kohtumistel valijatega on laval inimesi rohkem kui saalis (mida tõesti võib näha ka neil üritustel tehtud piltidelt), artikleid ei taha lehed valimiste eel avaldada ja vestlussaateid ... no paljukest neidki on.

ERR on oma Jõhvis, Tartus, Pärnus ja Paides toimunud valimisstuudiotega kahtlemata tubli tööd teinud ja üritanud katki hammustada kõva pähklit - kuidas korraldada valimisdebatte olukorras, kus meil on üle 200 omavalitsuse ja ligi tuhat valimisnimekirja.

Tänane saade Paidest oli samuti igati kenasti tehtud, aga kindlasti mitte kuigi huvitav, sest teab mis debatti ei tekkinud. Mida olekski raske tahta olukorras, kus koos on mitte ainult eri omavalitsuste, vaid ka eri maakondade kandidaadid. Kui paljude kohalike valijate jaoks oluliste teemade üle siis Viimsi ja Kohila kandidaadil ikka omavahel väidelda on? Nii piirdubki saade praegu eelkõige sinna kas nimekirja pikkuse või loosiõnne tõttu valitud kandidaatide mõtete esitamisega ja vähesed diskussioonivõimalused tekivad siis, kui saatepublik saab oma linna/valla kandidaadile küsimusi esitada. Ka on kandidaate ühes saates üsna palju, mis omakorda pärsib võimalust süveneda.

Arvan, et valijale oleks rohkem kasu debattidest, mis toimuvad ühe ringkonna kandidaatide vahel, kus nad saaksid tõepoolest väidelda nii seni tehtu kui teha plaanitava üle. Loomulikult ei saa ERR teha 227 sellist väitlust, küll aga võiks jõukohane olla vähemalt iga maakonnakeskuse kandidaatide debatt. Valimisstuudiod 3-4 õhtul nädalas ületaksid küll ilmselt ETV 1. kanali vaatajate taluvuspiiri, ent miks ei võiks neid teha ETV 2. kanalil, mis on nagunii mõeldud rohkem nišisaadetele? Usun ka, et sellise debati jaoks ei oleks kandidaatidel raske Tallinnasse telemajja kohale sõita, mis on kindlasti odavam kui teha otseülekandeid maakondadest.

1. kanalile võiks sel juhul jääda Tallinna linnapeakandidaatide debatt (pealinna valimistulemused mõjutavad ju suurel määral ka kogu Eesti poliitikas toimuvat) ning näiteks debatid üldisematel kohalike valimistega seotud teemadel - omavalitsuste liit(u)mine, laenukoormus, võimalused tööhõive, kodanikuühiskonna, noorte- ja sotsiaalvaldkonna jt selliste teemade edendamisel. Seejuures viimatinimetatud debattides võiksid poliitikute asemel pigem osaleda erinevad eksperdid ülikoolidest, kodanikuühendustest ja teistest organisatsioonidest, kes aitaksid valija jaoks analüüsida olukorda ja peamiseid valikukohti.

Reinaas: Keskerakonna toetuse taga on teiste rumalus

2009-10-06T23:46:00.000+03:00

Keskerakonna suure toetuse taga on eelkõige teiste erakondade rumalus, ütles reklaamiekspert Marek Reinaas."Keskerakonna reklaamikampaaniad jälgivad alati ühte valemit, mille peamine idee seisneb selles, et sundida teised erakonnad käituma nii, nagu Keskerakond seda soovib," ütles Reinaas Vikerraadio saates "Uudis+".

"Umbes kolm või neli kuud enne valimisi hakatakse meedias rääkima teemadel, mis on kasulikud just Keskerakonnale. Ja ülejäänud erakonnad lähevad sellega alati kaasa. Kõik valimised mööduvad Keskerakonna taktikepi all," selgitas ta.

"Siin ei ole midagi imestada, et Keskerakonna toetus nii suur on. /.../ Pigem paneb mind imestama teiste erakondade suhteliselt ideedevaene käitumine, et nad suudavad selle konksu alati alla neelata," sõnas Reinaas.

Valimiseelne kampaania on tema sõnul olnud sisutühi. "Mulle ei tule meelde mitte ühtegi sõnumit või reklaami, mille puhul oleks tegemist kasvõi mingisuguse konstruktiivse valimislubaduse või konkreetse ideega, kuhu Tallinn järgmise nelja aasta jooksul püüdlema peaks. Sellist teineteise aasimist on piinlik vaadata," rääkis Reinaas.

Samas lisas ta, et "ei mäleta Tallinnas ühtegi valimist, mis oleks mingilgi moel häid tavasid meenutanud".

Reinaasi sõnul on Tallinnas olukord, kus valimisreklaamide reguleerimise osas valitseb õiguslik vaakum. Ühest küljest on ebaselge, millised teod on ebaseaduslikud, teisest küljest on järelvalve seatud nii, et põhimõtteliselt polegi võimalik järelevalvet teostada, selgitas ta. "Näiteks Tallinnas peaks järelevalvet teostama munitsipaalpolitsei. See on ju jabur," lisas Reinaas.

"Kui (Keskerakonna - toim.) telkides hakatakse läbi viima e-valimisi /.../, ei ole see mitte lihtsalt eetikavastane, vaid peaks olema ka seadusevastane. Nüüd peaks tulema munitsipaalpolitsei ja need telgid ära viima, kuid vaevalt see juhtub," sõnas ta.

http://uudised.err.ee/index.php?06179897

Kartulite ja küttepuude kallis reklaam

2009-10-06T18:00:00.001+03:00

Marek Reinaas kommenteerib Eesti Päevalehes Tallinna abipaketi reklaamikulusid. Päevaleht arvutab välja, et linna peale üles riputatud plakatitega kulub ühe tasuta kartuleid ja küttepuid saada võiva pere kohta teavitamiseks 200 krooni, samas kui kirja saatmine samale perele maksaks alla 7 krooni.

Reinaasi kommentaar:

Kui vaadata seda kampaaniat vaatevinklist, mis puudutab häid valimistavasid, siis iseenesest on tavades punkt: ei ole hea tava kasutada valimiskampaania tegemiseks ühiskondlikku ressurssi. Kõnealuse kampaaniaga tekib küll mulje, et on eksitud selle punkti vastu. Päevselgelt on kasutatud linna ressurssi poliitiliseks reklaamiks.

Kuna need abi vajavad inimesed on teada, nii nende nimed kui ka aadressid, siis ei pea olema hiromant välja mõtlemaks, kuidas kõige paremini infoga nendeni jõuda. Linnavalitsus tegeleb ju pidevalt sellega, et teavitada inimesi sadade ja sadade erinevate kirjadega.

Kui linnavalitsus sooviks kampaaniaga teavitada inimesi, kes abi vajavad, siis selleks oleks mõistlik kasutada ratsionaalseid meetodeid.

Vitsut ja töökas ametnik

2009-10-06T14:23:00.003+03:00

Eilne Eesti Päevaleht kirjutab, kuidas Tallinna linnavolikogu kantselei välissuhete nõunik Riina Altpere helistab tööajal ja töötelefonil valijatele, uurides, kas nad kavatsevad valima minna ning on valmis huvi korral inimesele pakkuma Keskerakonna materjale. Toimetus sai sellest teada pensionärilt, kellele ametnik oli helistanud, mispeale ajakirjanik tegi pensionärina esinedes Altperele kontrollkõne, mis kinnitas kahtlust.

Ametnik ise ütleb, et need kaks kõnet, millest toimetus teab, olidki ainsad. Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ütleb, et tegu on tubli ametnikuga, kes sel moel näitab üles oma armastust linna vastu ja muret linna hea käekäigu pärast.

Kuidas on siin tegu hea valimistava rikkumisega? Hea valimistava ütleb:

Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes mittepoliitilistel ametikohtadel töötavad isikud ei osale oma tööajast ühegi nimekirja või kandidaadi valimiskampaanias.
Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.

Päevalehe kirjeldatud tegevus läheb vastuollu mõlema punktiga, sest teistel nimekirjadel ei ole sellist ligipääsu maksumaksja raha eest oma valimismaterjale levitada.

Kuidas saaks paremini? Loomulikult on ametnikel, nagu kõigil teistel kodanikel, õigus oma poliitilistele eelistustele ning nende väljendamisele. Hea valimistavaga kooskõlas olev käitumine oleks selline, kui ametnik võtab selliste tegevuste ajaks puhkuse või teeb seda muul töövälisel ajal ning maksab nende kõnede eest ise või siis tasutakse need kandidaadi või partei eelarvest. Viimast ongi Vitsut ise lubanud Päevalehes 23. septembril ilmunud uudises.

NB! Sama teema kohta kirjutas Külli-Riin Tigasson 8. oktoobri Eesti Päevalehes ka arvamusartikli.

Tsensuur Harku valla lehes

2009-10-06T11:03:00.002+03:00

Harku vallavalitsus pakkus kandideerivatele nimekirjadele valla lehes võimaluse tutvustada oma valimisprogramme, kuid jättis seal avaldamata sotsiaaldemokraatide kirjutise, öeldes et see esitab eksitavaid väiteid. Uudise vahendas tänane Postimees.

Näitena toob valla lehe toimetaja sotside väite, et valla elanikud ei saanud detailplaneeringu vastu võtmisel kaasa rääkida. Postimees tsiteerib sotside artiklit, kus oli kirjas, et "täna ei arvestata detailplaneeringute kinnitamisel kohalike elanike soovidega".

IRLi liikmest vallavanem ütleb, et valla lehes pinna pakkumise eesmärk oli anda võimalus tutvustada programme, "mitte aga kirjutada arvamusavaldusi käesoleva vallavalitsuse tegevuse kohta".

Kuidas see seondub hea valimistavaga? Päris mitmeti.

Ühest küljest on hea valimistava kampaaniate sisukuse punktis öeldud, et "Valimislubadused [---] keskenduvad enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele". See aga ei tähenda kindlasti, et opositsioon ei võiks kritiseerida seniste võimukandjate tegevust - on täiesti selge, et seegi on valijatele oluline informatsioon. Küll tuleb silmas pidada, et pelgalt kriitika seni tehtu kohta ei anna valijale võimalust otsustada, mida opositsioon ise võimule tulles paremini teeks. Samuti on oluline, et kriitika käiks ikkagi tegude ja plaanide kohta.

Selle teema kohta käib aga ka hea valimistava punkt "Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele". Kui vallavalitsus hakkab kõrvaldama lehest artikleid, mis nende hinnangul ei vasta "tõele" (kasutan jutumärke, sest ilmselt ei ole võimalik objektiivselt öelda, kas sotside umbmäärane väide, et planeeringu juures elanike soovidega ei arvestatud, vastab tõele või mitte), rikutakse seda punkti.

Kuidas saaks paremini? Oma vaadete tutvustamise võimaluse andmine on valija seisukohalt kindlasti vajalik. Arvestades valimisaja tundlikkust, oleks ilmselt parim sisusse mitte sekkuda, eriti kui tegu ei ole faktivigade, vaid tõlgendusega. Võib ka anda võimaluse koalitsioonile kommenteerida opositsiooni artiklit ja vastupidi. Ent ei maksa ka alahinnata lugejate suutlikkust ära tunda põhjendatud ja põhjendamatuid etteheiteid.

Häälteostmise katseid ei tohi enda teada jätta

2009-10-04T22:27:00.001+03:00

Mulle isiklikult muidugi sümpatiseerib, et raha, tangude või õlle kõrval ka teatripiletiga hääli ostetakse, aga tänases AKs kõlanud üleskutset tasub tõsiselt võtta. Kuulujutu tasemele jääva infoga ei parane miski.

Loe ja vaata: http://uudised.err.ee/index.php?06179695

JUHAN KIVIRÄHK: hea valimistava võimalikkusest

2009-10-02T15:05:00.005+03:00

Kui kalendrisse vaadata, siis paistab kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni veel piisavalt aega olevat – 18. oktoober saabub alles kahe nädala pärast. Ent tegelikult lähevad valimised lahti juba järgmisel neljapäeval, kui algab eelhääletamine internetis.

Aasta-aastalt on internetihääletus suuremat populaarsust kogunud. Esimest korda rakendati e-hääletust 2005. aasta kohalikel valimistel ja siis oli selle hääletamisviisi kasutajaid 9317.

2007. aasta Riigikogu valimistel tõusis e-hääletajate arv juba üle kolmekümne tuhande, tänavu juunis toimunud europarlamendi valimistel hääletas aga interneti kaudu juba 58 669 valijat, mis moodustas viisteist protsenti kõigist valimistel osalenutest. Eelhääletamisel käinutest andsid aga ligi pooled – täpsemalt 45,4 protsenti – oma hääle just interneti vahendusel.

E-valimiste tulekul räägiti palju sellest, et taoline valimisviis võiks tuua juurde uusi valijad, eelkõige nooremate inimeste seast. Ometi ei ole sellest kujunenud valimisaktiivsust oluliselt suurendavat tegurit. Valivad enamasti ikka need, kes ka ilma interneti olemasoluta valimas käiksid, muutub vaid viis, kuidas oma valikut tehakse.

Kuid ega e-valimiste eesmärgiks polegi uute valijate valima toomine, vaid lihtsama võimaluse pakkumine oma valimiseelistuse tegemiseks. Kui me usaldame interneti kaudu liigutada raha pangakontodel ja kirjutada elektrooniliselt alla olulisi dokumente, siis miks ei võiks internetis ka valimas käia.

Suhtudes e-hääletamisse kui igapäevasesse nähtusesse, ei maksa siiski unustada neid ohte, mida selline valimisviis kaasa võib tuua. Erinevatele riskidele tähelepanu juhtimiseks on e-valitsuse Akadeemia eestvõttel kokku pandud e-valimiste hea tava. Sellele dokumendile andis sel teisipäeval oma heakskiidu koguni Riigikogu põhiseaduskomisjon.

Toimunu kohta edastatud pressiteates on öeldud, et ühelgi riigikogu fraktsioonil ei olnud e-valimiste hea tava järgmisele vastuväiteid.

Hea tava kohaselt ei ole lubatud valijat e-hääletamisele kihutada, talle selleks arvutit pakkudes. Ka e-valimistel peab valija saama oma eelistuse teha vabalt, kartmata halvakspanu või ootamata selleks heakskiitu. Sel korral on hea tava autorid pidanud täiendavalt vajalikuks tähelepanu juhtida sellele, et e-hääletada tasub ainult usaldusväärsest arvutist.

Loomulikult on e-valimiste süsteem loodud maksimaalselt turvalisena ning kaitstud võimalike pahatahtlike rünnakute eest. Ent seda siis, kui valija hääl on juba süsteemi sisestatud. Enne seda on ju põhimõtteliselt võimalik manipuleerida nii valija kui ka tema häälega.

Võib ju küsida, kes küll hakkaks kohalikel valimistel keerulise arvutipetturlusega vaeva nägema. Paraku näitab aga elu ise, et ka kohalik võim võib olla küllaltki ahvatlev. Kui ikka mitmes omavalitsuses ei peeta valimisedu saavutamise nimel paljuks sadade kaupa uusi elanikke valda või linna sisse kirjutada, siis miks mitte uskuda, et keegi võib ühe valimisrelvana üritada kasutada ka arvutihäkkerite abi.

Tõtt öelda rikub ausa valimise reegleid juba seegi, kui valimisteks sisustatud arvutiruumi tuleb sisenenda läbi mõne erakonna poolt sisse seatud propaganda-telgi.

Kui e-valimiste headele tavadele ei olnud riigikogu erakondadel vastuväiteid, siis mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu poolt välja pakutud hea valimistava, mille eesmärk on tagada ausa mängu põhimõtete järgimine valimiskampaanias tervikuna, ei ole senini saanud Keskerakonna allkirja. Ja ka allakirjutanud erakondadest võib nii mõnelegi ausate mängureeglite koha pealt üht-teist ette heita.

Plakatikampaania "Tallinn aitab!" on hea valimistava mõttes üsna piiripealne juhtum. Ühelt poolt on ju tõepoolest tegemist linnavõimude poolse abistamiskampaaniaga, millest tulebki linnaelanikke teavitada. Teiselt poolt on aga selge, et sellist kampaaniat ilma lähenevate valimisteta aset ei leiaks. Kui võimul on üksainus erakond ja ta on eelmise nelja aasta jooksul hästi hakkama saanud, siis on üsna loomulik nende soov oma saavutustest enne uusi valimisi teada anda. Ent valimiste eel ei peaks see toimuma mitte omavalitsuse, vaid erakonna rahakoti arvel. Rääkimata sellest, et Keskerakond on täielikult parteistanud linna meediaväljaanded.

Ent oma positsiooni üritavad valimiste huvides ära kasutada Toompeal võimul olevad erakonnad. Nende käes on teatavasti hoovad omavalitsuste tegevuspiiride kärpimiseks – mida kavalalt rakendades on võimalik hiljem valimiskampaanias linnavõimule erinevaid tegematajätmisi ette heita.

Nii ongi valijal üsna raske aru saada, kas lasteaedade rahastamise vähenemises on siis tegelikult süüdi linnavõimude künism või lihtsalt riigipoolse toetuse äravõtmine.

Üsna kurioosseks kujunesid ka katsed rakendada valimisvõitluse teenistusse seadusloomet. Võimukoalitsiooni seadusesepad arvutasid eelmisel aastal Tallinna jaoks välja ebaotstarbekalt suure volikogu, lahendamata tegelikult valimiste ebaproportsionaalsuse küsimust linnaosade lõikes. Rääkimata presidendi poolt tagasi tõrjutud naeruväärsest katsest siduda kohalike valimiste teemat soolise võrdõiguslikkuse seadusega.

Nii peabki valija tihti kurvastusega nägema, kuidas pada sõimab katelt, ent mõlemad on ühtviisi mustad. See, kas head valimistavad muutuvad kunagi tegelikult toimivaks käitumisnormiks, sõltub aga just valijate oskusest terasid sõkaldest eristada. Tuletan meelde – oma otsust saab teha juba alates 8. oktoobrist!

ALLIKAS: http://uudised.err.ee/index.php?06179472, Juhan Kivirähki päevakommentaare saate kuulata Vikerraadios kaks korda kuus reedeti kell 12:30 ja 17.45. Kommentaare saab järelkuulata SIIN.

Korruptsioonivaba Eesti kutsub valimisi vaatlema

2009-09-25T16:48:00.000+03:00

Muidugi mindagu! Ja mitte vaid tembeldamist ja häältelugemist jälgima, vaid vaatama ka, mis toimub väljaspool valimisjaoskondi. Kas tehakse lähedal agitatsiooni, või sõidab busside kaupa valijaid ette, või talutatakse nurga tagant käekõrval joodikuid õlle eest valima. Niisuguseid asju on ju iseäranis raske tuvastada ja tõestada, aga neid maal ikka juhtub ja ka kainemate inimestega. Kusagil anti jahu, kui ma õigesti mäletan!

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Asso Prii kutsus inimesi osalema vaatlejana 18. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel.Asso Prii ütles "Terevisioonis", et lisaks sellele, et inimestel on õigus valida, on neil ka õigus osaleda valimistel vaatlejana. "Me püüamegi inimesi julgustada seda tegema."

Prii märkis, et Korruptsioonivaba Eesti eesmärgiks ei ole avastada valimisjaoskondades konkreetseid rikkumisi, vaid nad püüavad täita nö valvekoera rolli, et pärast ei tekiks valimistulemustes küsitavusi. Ta tõi näite kevadistelt europarlamendi valimistelt, kus ühes jaoskonnas jäi hääletussedelitele teine tempel panemata. "See on ilmselge vihje, et kõike ei tehta õigesti ja meiepoolne vaatleja võiks seda suuta vältida."

Korruptsioonivaba Eesti juht lisas, et vaatlejal on õigus osaleda kogu valimisprotsessis, sealhulgas ka häälte lugemisel. "Kindlasti ei tohi vaatleja segada valimisjaoskonnas valimiskomisjoni tööd ja tal ei ole ka õigust tutvuda valijate nimekirjaga," märkis Prii.

Prii märkis, et vaatlejatelt ei eeldata kogu seadusandluse tundmist. Vaatlejale on koostatud küsimustik, mille järgi ta saab hinnata olukorda valimisjaoskonnas. 7. oktoobril kutsutakse kõik vaatlejad kokku ning neile selgitatakse nende õigusi ja kohustusi.

Valimiste vaatlejaks saamisest huvitatud inimesed võivad pöörduda ühingu Korruptsioonivaba Eesti poole aadressil info@transparency.ee või helistada numbril 6 116 020.

Toimetas Sven Randlaid

Allikas: http://uudised.err.ee/index.php?06178574

Vt ka www.transparency.ee

Keskerakonna valimistelgid tulevad taas

2009-09-23T17:05:00.000+03:00

Postimees kirjutab täna:

Tallinna linnavalitsus on väljastanud Keskerakonnale avaliku ürituse load viies Tallinna paigas e-hääletust propageeriva ürituse korraldamiseks.

Sarnaselt europarlamendi valimistega paneb Keskerakond ka kohalike valimiste eel üles vaidlusi tekitanud valimistelgid.

Keskerakond propageerib e-hääletust 5. – 17. oktoobrini Merivälja teel, Tammsaare pargis, Keskturu sissepääsu juures, Lasnamäe turul, Laagna ja Lindakivi jalakäijate sillal, Mustamäe polikliiniku ees ning mitmetes kaubanduskeskustes.

Keskerakond avas ka enne europarlamendi valimisi 20 telki, milles jagati erakonna temaatikaga õhupalle ja brošüüre ning pakkus ka võimalust e-hääletada.

Vabariigi valimiskomisjon ei suhtunud ettevõtmisesse soosivalt ning leidis, et e-hääletamisele kihutamine selleks arvutit pakkudes või muul moel valijat mõjutades ei ole ausate valimistega kooskõlas.

Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul rõhutas, et oma hääle andmise hetkel ei tohi samas kohas valimisreklaami teha.

Nähtust kommenteerisid Allar Jõks ja Urmo Kübar juba europarlamendi valimiste järel tehtud ülevaates:

Valimistelk ja pohmell

Halli valimisvõitlusse tõid elevust valimistelgid ja rohelistes särkides parteinänni jagavad noored eelhääletuse toimumise ajal jaoskondade ümbruses. Sellist punkti ei osanud me valimistava arutades sinna sisse kirjutada. Kuid vastuse leiab Euroopa parlamendi seaduse §-st 5, mille kohaselt on valimisagitatsioon keelatud hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija sinna siseneb.

Seaduse mõte on vabastada valija sel hetkel igasugusest aktiivsest propagandast. Loodame, et sellisele seaduse piirimail balansseerimisele reageerivad kas õiguskaitseorganid või seaduseandja.

Reklaamiseadusega on määratud kohad, mille läheduses on alkoholireklaam keelatud. Miks mitte seadusega määrata kohad, kus e-hääletuse ja eelvalimiste ajal valimispropaganda ei ole lubatud? Mitte et me võrdsustaksime valimispropagandat ja alkoholi. Kui alkoholireklaami mõjul tehtava otsusega kaasnev pohmell möödub kiiresti, siis valimistel tehtud vea heastamiseks võib kuluda aastaid.

Vt ka ausa e-hääletamise põhimõtteid.

Ja loe kevadisi kajastusi:
- Kesknädalast: K-telk ärritas e-valimiste üleskiitjaid
- Postimehest: Valimistel töötas turul täie auruga
- Päevalehest: Kas Keskerakond teeb ajuloputust või aitab heast südamest valijaid?

Ahistamine ja terror Vara vallas

2009-09-18T12:47:00.004+03:00

Laekus mure, millesarnaseid kuuleb siit kui sealt üle Eesti. Hea valimistava niisugusest mõjutamisest otsesõnu ei räägi, kuid siiski on tegemist avalike vahendite ja positsiooni ärakasutamisega, mida on paraku üsna võimatu tõestada. Samuti läheb see vabade valimiste printsiibiga vastuollu.

Kirja autor on meile teada ja see on saadetud vastulause võimaluseks Vara vallavanemale Andres Kärbile.

Tartumaal, Vara vallas toimub räige inimeste ahistamine ja psüühiline terror seoses valimistega. Vallavanem on ähvardanud kõiki tema alluvuses (lasteaia juhatajad, spordiinstruktor, IT spetsialist, noorsootöötajad või kaudses alluvuses (kommunaalettevõte, velsker, perearsti õde, külavanem) olevaid inimesi kandideerima tema nimekirjas. (Isamaa ja Respublica Liit).

Kui oled teises nimekirjas, siis oled vallavanema sõnul tema vastu ja need saavad senimaani, (viimastel päevadel ähvardas inimesi avaldust tagasi võtma) repressioonide osaliseks. Ta lausa otsib põhjuseid ja nõuab ajuvabadusi.

Tema nimekirja kuuluvad inimesed, kes on tema alluvuses (ei ole tahtnud sõdida) või siis kellele ta on midagi lubanud (näiteks ettevõtjalt tellis bussipeatuse hoone ülikalli hinnaga, endisele kommunaaltöötajale lubas lapselapsele KOHE lasteaia koha, kusjuures lasteaias on oma kord uute vastuvõtuks.) Liiga väikeseid ei saa korraga palju võtta, sest peavad kohanema.

Nüüd aga vallavanem, erialalt endine arst ahistab nii lasteaia juhatajat, kes keeldus temaga ühes nimekirjas kandideerimast kui ka eirab igasuguseid inimlikke reegleid ka teiste väikeste vallakodanike suhtes, selle nimel, et oma valimislubadusi täita.

Vallavanem Andres Kärp on käinud inimeste juures, kutsunud enda juurde vastuvõtule (vaid neljasilmajuttu rääkima) kõik, kes vähegi kandideerivad ja tema on püüdnud neid mõjutada kas siis tema nimekirja tulema või hoopis kandideerimisest loobuma. Oma otseses alluvuses olevatele on ta andnud ultimaatumi: esitab inimesele valiku valida kahe võimaluse vahel, kas siis kandideerimisavalduse tema nimekirjas või tuleb töösuhe läbivaatamisele. Kui seda kohe ei ole tehtud, siis on ta ähvardanud viie päeva jooksul leida kolm põhjust tööga mitte toime tulemisest (mida ta nüüd siis ka Vara lasteaia juhataja peal rakendab) ja siis tema lõpetab töösuhte.

Vara vallas toimub räige inimõiguste rikkumine rääkimata valimiste heast tavast! Tegu on kogenud poliitikuga, endise Paldiski linna sotsiaalnõunikuga, kelle kolmandat valitsemisaega enam valla töötajad/elanikud üle elada ei soovi. Vallavanem on aga nagu tank, kes ei karda midagi ega kedagi ning inimestest absoluutselt ei hooli.

Mida aga teha, sest ega keegi ka avalikult tunnistada ei julge seda, mida temaga tehakse – kõigil on töökoht tänasel päeval maakohas eriti kallis. Need, kes ei ole aastast 2003 alates suutnud temaga koos töötada on lahkunud või kes on oma arvamust hakanud avaldama, on vallavanem lihtsalt välja söönud.

Tänase seisuga kuue aasta jooksul on Vara vallast ametist lahkunud 11 inimest.

Valla elanik

Kuidas niisuguseid olukordi lahendada? Kõlab ilmselt naiivselt, katsu ise praktikas teha, öeldaks mulle, aga kuni keegi midagi ei tee ega avalikult tunnista, ei muutugi ju midagi. Kokku tuleb saada lihtsalt kriitiline mass. Eks see ole iga muudatuse ja kodanikualgatuse edukuse eelduseks.

Kandidaadiks ähvarduste tõttu

2009-09-15T13:01:00.000+03:00

Võrreldes eelmiste valimistega on valimisliitude arv seekord kahekordne ja Juhan Kivirähk on seda juba kommenteerinud kui märki kodanikuühiskonna tugevnemisest. Täna küsis mu arvamust selle kohta ka Vikerraadio Uudis+. Nimelt, et kas kodanikuühiskonna vaatenurgast on põhjust valimisliitude rohkuse üle rõõmustada?

Ütlesin, et ikka on põhjust rõõmustada, kui inimesed on selle teema enda jaoks läbi mõelnud ja otsustanud, et suudavad ja tahavad sel moel kohaliku elu asjades osaleda. Ja samas on ka täiesti normaalne, kui nad eelistavad volikogu-tööle tööd oma kodanikuühenduses. Paljudes kohtades toimib KOVi ja ühenduste koostöö väga hästi sel moel, et ühenduste inimesed on volikogus, aga on ka paiku, kus nad on sealt pettunult lahkunud.

Ma ei arva, et emb-kumb, kas partei või valimisliit iseenesest kuidagi kodanikuühiskonna-sõbralikum, usaldusväärsem, stabiilsem või muul moel parem oleks. Eks ta ikka neist inimestest sõltub, kes sinna kuuluvad.

Mis aga kindlasti hea tavaga kooskõlas ei ole, on see, kui kandideerimine (olgu siis partei või valimisliidu nimekirjas) ei ole tegelikult niivõrd inimese vaba tahe, kui vallavanema või volikogu juhi töötluse tulemus. Ääretult raske tõestada niisuguseid juhtumeid, aga selliseid signaale jõuab meini murettekitavalt palju, üks neist siia üleski pandud.

Kas on kellelgi kogemusi või ideid, kuidas selliste teemadega tegeleda?

Plakatid läinud

2009-09-14T08:56:00.000+03:00

Tänasest on plakatid tänavatelt läinud ja Ivo Rull võtab Tallinnas nähtu ka Postimehes täitsa lõbusalt kokku. Mida arvata plakatikampaaniast hea valimistava valguses?

Eelkõige jäi silma kolme tüüpi plakateid:

Sellised, kus kandidaadid teatasid, et neil on palju energiat, nad armastavad oma linnaosa (linna, valda), et peale nende polegi kedagi teist valida või et siis „Apoliitiline linnapea on hea valik“ – valija seisukohalt suhteliselt väheoluline info. Annab küll teada, et valimised tulevad, sellised inimesed on selliste värvide all väljas, aga see on ka kõik.
Sellised, kus öeldi, et teine erakond on halb: võtab kelleltki raha ära, sulgeb lasteaiad, määrab inimesed viletsusse virelema vms. Kriitika kellegi tegude või plaanide kohta on igati vajalik (jättes siinkohal praegu analüüsimata nähtud plakatitekstide paikapidavuse), samas pelgalt üksmeelne vastuseis millelegi/kellelegi ei taga kindlasti ju veel, et samamoodi ollakse ühel meelel selles, mida siis teha tuleks (protestivalimiste igavene häda)
Sellised, kus esitleti oma saavutusi (mina ja mu turuplats) või plaane („Rajame sellele ristmikule fooriobjekti!“) Kuigi ka need jäävad sisult üsna pealiskaudseks, võimaldavad need erinevalt eelmistest siiski juba alustada arutelu plaanide üle – kas seda „fooriobjekti“ on üldse vaja, kas just sinna ristmikule, mis järjekorras peaks asju tegema jne.

Igatahes ei ole hea valimistava kantud mingist pimedast plakati- või reklaamivihast, nagu erakonnad mõnikord meie juttu tõlgendama kipuvad. Oleme valimisreklaamiga seoses teinud ka Riigikogu põhiseaduskomisjonile omapoolsed ettepanekud, millest olulisemad on seada ülempiir valimiskampaania kuludele, kaaluda täiendavaid piiranguid reklaamile eesmärgiga tõsta kampaaniate sisulise arutelu taset, käsitledes seejuures reklaamikanaleid võrdselt, ning lähtuda sellises arutelus ka ühiskonna ootustest poliitilisele reklaamile. Lähemalt saab lugeda siit.

Marek Reinaas ja Urmo Kübar Terevisioonis

2009-09-14T07:03:00.006+03:00

Launch in external player

Kuidas see blogi töötab?

2009-09-13T11:35:00.000+03:00

Hea valimistava sai kokku pandud 2009. aasta kevadel, enne europarlamendi valimisi, eesmärgiga muuta valimiskampaaniaid sisukamaks ja eetilisemaks. Pakkusime omalt poolt välja ettepanekuid ning arutasime neid teiste kodanikuühendustega ja ka kõikide Riigikogus esindatud erakondadega.

Kohalike valimiste eel on hea valimistava osa vabaühenduste manifestist, kus lisaks tehakse ka ettepanekuid tulevastele KOV-koosseisudele paremaks koostööks ühendustega.

Hea tava ei ole seadus, selle rikkujat ei karistata trahvide või vangipanemise või muu sellisega. Seda enam, et mõnigi kord on tegu piiripealsete juhtumitega – ühtede jaoks selgelt ebaeetiline, teistele mitte eriti häiriv. Mida meie kodanikuühendusena saame teha, on tõmmata sellistele juhtumitele tähelepanu, anda hinnanguid ja soovitusi ning loota, et selle läbi suureneb nii poliitikute kui ka valijate teadlikkus ja tähelepanelikkus kampaaniate eetilise ja sisulise külje suhtes.

Selle blogi teemaringi määravad kasutajad, andes meile (info@ngo.ee) teada juhtumitest, kus nende meelest on head tava rikutud. Palume juhtum lühidalt kirja panna, viidata, millist hea tava punkti teie meelest on rikutud ning miks see halb on. Meie anname vastulauseks võimaluse sellele, kellele rikkumist ette heideti, ja kommenteerime seda ka omalt poolt.

Lisaks EMSLi töötajatele ja nõukogu liikmetele on oma nõusoleku kommenteerimiseks andnud ka Juhan Kivirähk, Marek Reinaas, Veiko Spolitis, Ivi Masso, Rein Veidemann, Martin Kala, Dmitri Mironov, Agu Uudelepp.

Ometi ei ole hea tava kommenteerimine kellegi eksklusiivne õigus. Vastupidi – õigus omapoolseid hinnanguid anda on meist igaühel. EMSL loodab, et me seda õigust ka aktiivselt kasutame.